Ja tõesti, vaadakem selginud silmil: seal Kaarlimõisa väljal, eemal suurematest keskustest, jumalast mahajäetud nurgas, paistab sünge poolpidune maja.
See ongi Eesti Aleksandri-linnakool, maarahva teoks saanud unistus. Venekeelne, keisrimeelne kool keset õitsvat Põhja-Liivimaad Aleksander Kolmanda valitsemisaja sihitus pimeduses.
Eesti õppekeelest pole juttugi.
Ning Jakob Tamm on seal abiõpetaja, triibulised püksid jalas. Eesti keel on sunduslik õppeaine, sellest Aleksandrikooli põhikirja nõudest peetakse siiski kinni. Algul kaks, pärast üks tund nädalas õpetab luuletaja kõigis klassides emakeelt.
Asukoht teoses
lk 290
