Eesti prioriteetseks vaimukeskuseks ülikooli tõttu on läbi aegade ikka peetud Tartut – linnakest Emajõe kaldal. Seda sagelikorratud väidet kinnitavad ka paljud siin sündinud algatused, mis kogu rahva eneseteadvust otse tähendusrikkalt on toetanud ja millest ajapikku traditsioonid saanud (laulupeod, kultuuri-, haridus- ja teadusseltside loomine, rahvaluule ja etnograafilise pärandi kogumine). Mitmekülgse vaimse tegevuse kaudu pürgis eestlane õiguse poole oma elu ise korraldada, et vabana elada saksa, taani, rootsi, poola või vene riigirežiimi turjal tundmata. Orjalauludega kõrvuti kanti hinges legendi muistsest priiusest... Ei ole vastalisemaid ega valusamaid antipoode kui elu ja surm, vabadus ja orjapõli.