Palju legende on liikvel Tiigi intris toimunust. Selles intris elas mitusada tudengit, mehi ja naisi. Hoone enda arhitektuur oli selline, et moodustus kinnine siseõu, mille keskel oli väiksem hoone, kus elas osa naistudengeid. Paik oli soodne suhtlemiseks ja hoovipealseteks mängudeks. Viiekümnendate alguses olid populaarsed Tiigi intri veesõjad. Nendest võtsid suuremal või vähemal määral osa kõik elanikud. Intrisse oli ainult üks peasissekäik ning veesõja ajal koju naasnud või intrisse külla tulnud ei pääsenud kuivalt. Veesõjas rakendati hüdropulte, veega täidetud kummipalle, mis lõhkesid kui granaadid. Räägitakse, et kord tuli rektor Koort olukorda kontrollima ja sai ka pisut kasta. Rektor vaadanud üles ja öelnud: „Huvitav küll, päris selgest taevast sajab vihma!” Nagu tollal ikka, tuli väärnähtuste ilmnemisel kedagi kas või formaalselt taunida, et mitte öelda hukka mõista. Peeti kohut ka intris veesõja algatajate ja aktiivsete osalejate üle.
Meie Lembituga elasime erakorteris. Pärast loenguid läksime sageli läbi Tiigi intrist, kus elasid mõned kursusekaaslased. Intril oli ka klubiline funktsioon. Seal mängiti pingpongi, bridži, malet, õpperuumis aeg-ajalt ka tantsiti. Kevadel käidi õppimas intri katusel, kus sai päevitada.
Asukoht teoses
lk 79
