Välimuselt soliidseim ning samasuguse kõnnaku ja maneeridega oli eesti keele professor Saareste. Ta pidas loenguid patoloogia instituudis ja elas tolleaegses Maarjamõisa tänavas, majas, mille paraadukse ees mõlemal pool olid lamavad lõvikujud. Ehkki maja on jäänud Tartu põlemisest järele, on lõvikujud sealt nüüd kadunud. Kui olen Tartus viibides selle maja eest mööda jalutades jaama tulnud, on kujutluspilt sellest professorist nii selge.