Minu töökohaks sai siitpeale filosoofiateaduskonna raamatukogu, mis asus ülikooli peahoone III korrusel. Raamatukogul oli kolm ruumi, kus seinte vastas olid kapid raamatutega ja ruumi keskosas asusid lauad – iga laud kahe kohaga, kus tudengid töötasid. Teises ruumis pidasid õppejõud sageli seminari-istungeid. Kolmandasse ruumi sai ka tagatrepi kaudu ja sealt pääsesid sisse, kui raamatukogujuhataja suvatses anda sulle snepri. Seal olid kohad lühemaks või pikemaks ajaks kinnistatud ühele üliõpilasele. Neilt kohtadelt ei korjatud materjale ära, vaid võisid nädalaid seal töötada, oma referaate kirjutada, muud väljastpoolt laenatud materjali säilitada ja isegi ööseks jääda ja tööd teha.