Tartu vanglas oli Vene komandör enne taandumist käskinud tappa kõik vangid. 193 laipa oli laiali keldris ja õues. Kaevgi oli neid täis. Mõned vangid olid olnud vanglas mitu kuud, teised olid äsja sinna sattunud tühistel asjaoludel. Kui õigesti mäletan, oli seal ka paar Külitse vanadekodust kaasaviidut – ja mu vanemad pääsesid üle noatera. Jüri Parijõgi ei pääsenud.
/---/
Sõja alguses oli Vene võim käsutanud Tartu elanikud kaevama tankitõrjekraave linna ja Külitse vahel. Need lõuna poolt lauge ja linna poolt järsu äärega kraavid olid umbes kaks meetrit sügavad ja kolm meetrit laiad. Neid oli oma pool tosinat üksteise taga kummalgi pool Riia maanteed, ulatudes kilomeetri kaugusele – aga võin neis mõõtmeis kõvasti eksida, kuna olin ise väiksem. Ei tea, miks Saksa tankid neisse kraavidesse pidanuks eksima, kui maantee ise oli terve. Rahvas hüüdis neid kraave Vene-aegse Tartu linnapea nime järgi Jalaka liiniks, võrdluses Prantsuse Maginot’ ja Soome Mannerheimi liiniga. Alles pärast venelaste taandumist leidsid kraavid rakenduse. Nad täideti Näituseväljakult toodutega.
Asukoht teoses
