Matteus oli olnud Tartu linnaarhitekt aastatel 1926–35 ja 1941–44 ning peaarhitekt 1944–60. Hiljem töötas „Kommunaalprojekti” Tartu osakonnas. /---/
Kord rääkis, et tema ja Harri Moora olid võtnud Johannes Aaviku juures tasulisi eesti keele tunde. Meenutas, et see oli olnud tsaariaja lõpul Tartus. Eesti keele vastu olnud noorte seas tõsine huvi ning nõutud sellele eluõigust ametlikus asjaajamises. Tolle aja koolis oli õpetus vene keeles. Siis tunde võetigi. /---/
Lõunalauas tuli juttu Vene ajast. Matteus jätkas tööd Tartu linna peaarhitektina aastatel 1944–60. Tartu oli sõjas rängalt purustatud ja esimeses järjekorras tuli teha taastamistöid. Kuidas säilitada klassitsistlik Tartu kesklinn? Seda hakkas Matteus ellu viima kõigi raskuste kiuste. Omaette lugu oli varemetes „Vanemuise” teatri taastamisega. Selle vastu olevat sõjakalt astunud lavastaja Kaarel Ird: „Varemed tuleb lammutada ja ehitada uus teater. Seal, kus kodanlus on pidutsenud ja prassinud, ei saa teha nõukogude teatrit.” Ja lammutatigi maha! Matteus ütles, et varemed oleks kannatanud taastamist, aga teda ei kuulatud.
Matteus ütles otse välja, et Vene ajal oli Tartus üks maja, millest kõik halvad asjad alguse said. Temale oli seal öeldud: „Oleme aru saanud, et teie ei taha lubada uusi suuri elumaju kvartalitesse, mis põlesid maha sõja ajal. Me teame, et olite Tartus tuntud arhitekt, ning suhtlesite ka nende majade omanikega, kes nüüd on piiri taga. /---/ Ega need krundid ei jää täis ehitamata.”
Matteus vaikis veidi ja lisas, et see ähvardus oli väga ühesuunaline. Ta oli mõelnud, et palju tähtsam on ära hoida vanalinna ja Emajõe kalda hoonestamine tüüpsete elamutega. Aga seda suudab ta läbi viia ainult ametisse jäädes. Et parem siis juba alustada tüüpmajadega Tiigi tänava ümbruskonnas. /---/
Elamispinna vajadus pärast sõda oli suur, inimesed elasid keldrikorterites ning äärmises kitsikuses – „pead-jalad koos”, nagu oli kombeks öelda. Alles odavate kortermajade ehitamine andis elamistingimuste leevendust kogu Euroopas. Nii need tüüpmajad tulid Tartusse ja samuti kõigisse teistesse Eesti linnadesse. Need said koduks uuele põlvkonnale, aga neil on sellest ajast oma mälestused.
Asukoht teoses
lk 350–352
