Harjutuste ruumid olid head, korralikud, kuid kontsertidega oli lugu halvem – puudus kontserdisaal. Ei olnud mingisugust ruumi peale saksa „Bürgermusse” saali. Vana „Vanemuine” oli kaugel linna serval (Jaama tänavas) ja kontsertideks ebasobiv ning sakslased ei tahtnud heal meelel eestlastele oma ruume loovutada, aga kui seda tehti, siis kaunis kõrge tasu eest.
A. Lätte ideeks oli peale puhtsümfoonilise muusika ka suuremaid vokaalteoseid repertuaari võtta. Esialgselt võttis ta kavasse kergemaid, kantaadilisi vorme. Algust tegi oma lühikantaadiga „Rändaja ja tähed”, mida esitati Maarja kirikus detsembris 1902. Kirik äärmiselt külm, viiuli kolofoonium kriuksub keeltel, mängijate sõrmed külmetavad, häälestus kehv või ei olnudki seda olemas – selle tõttu ka esinemine kaunis „tagasihoidlik” ja ebatäpne. Pärast leiduski ühe mänguriista partiil märkus „Rändaja ja täht” asemel „Rändav täht”, kellegi naljahamba-mängija poolt.
A. Lätte ideeks oli peale puhtsümfoonilise muusika ka suuremaid vokaalteoseid repertuaari võtta. Esialgselt võttis ta kavasse kergemaid, kantaadilisi vorme. Algust tegi oma lühikantaadiga „Rändaja ja tähed”, mida esitati Maarja kirikus detsembris 1902. Kirik äärmiselt külm, viiuli kolofoonium kriuksub keeltel, mängijate sõrmed külmetavad, häälestus kehv või ei olnudki seda olemas – selle tõttu ka esinemine kaunis „tagasihoidlik” ja ebatäpne. Pärast leiduski ühe mänguriista partiil märkus „Rändaja ja täht” asemel „Rändav täht”, kellegi naljahamba-mängija poolt.
Asukoht teoses
lk 158
