Raekoja kell lõi viis, ümberringi hakkas tasapisi hämarduma. Kiirendatigi siis sammu, kõnniti raekoja tagant läbi ning keerati Barclay de Tolli samba juurest bussijaama poole.
/---/
Feldmarssal sihtis oma pilku endiselt kuskile kaugusse üle Emajõe, umbes sinnapoole, kus pidi olema Annelinn ja kuhu Mariannegi just valmistus sõitma.
/---/
Hinges ühtaegu rõõmuvirvendused ja ähmased kahtlused, mida ta endale kuidagi selgitada ei osanud, hulkus ta kogu õhtu Emajõe kallastel, kõndis üle kõigi Tartu sildade – üle jäässe külmunud pontoonsilla, keskse Kaarsilla ja raskete masinate all väriseva Võidu silla /---/
Seejärel võttis Rainer vastu õhtut sulama hakanud tänavatel ette veelgi pikema matka, marssis pärmitehase kaudu Annelinna /---/ Kivi ja betooni vahele surutud nõukogude inimesed muudkui askeldasid oma köökides-tubades, tegid süüa, kantseldasid lapsi, pesid pesu, lugesid raamatuid ja ajalehti või vaatasid sinakalt vilkuvat televiisorit – seega toimetasid igaõhtusi tähtsaid toimetusi, olid äärmiselt hõivatud ega andnud tühipaljas armuvaevas ringiluusivale noorukile enda hulgast mitte kedagi välja.
Asukoht teoses
lk 142–144
