„Meil oli möödunud sajandil loodusteadlane ja õpetlane Karl Ernst von Baer,“ seletas Madis nüüd usalduslikult Riittale. „Tema uuris hoolega eestlaste elu-olu ja kirjutas siis nõndamoodi: „Nagu teisedki põhjapoolsed rahvad, armastavad eestlased väga viina, ega tunne ühtki muud lõbu, kui seda, mida saavad purjusolekust“. Kas siin ei leidu võti meie...“
„Meie ei varja tõde!“ hüüatas äkki Eugen kõigile ootamatu vitaalsusega. „Seepärast ei saatnud me seda õpetlast maalt välja, nagu tõekuulutajatega tänapäeval toimitakse, vaid püstitasime talle koguni Toomele Tartus ausamba. Seal ta nüüd istub, graniidist postamendil, pronksi valatuna, ja mõtleb käsipõsakil eestlaste rahvuskommete üle järele!“
Asukoht teoses
lk 126
