Tartus pannakse üksteise järel tänavatele vene nimed. Nii on Veski tänav ümber ristitud Burdenko tänavaks, Lai tänav Mitšurini tänavaks, Kroonuaia tänav Komsomoli tänavaks jne. Üks maamees tuleb linna ja küsib miilitsalt, et kas te ei juhataks, kus on Lai tänav. Miilits vastab, et säärast tänavat Tartus ei ole. Edasi on talumehel tarvis minna Kroonuaia tänavasse ja ta küsib miilitsalt, et kus see tänav. Miilits vastab, et ka säärast tänavat ei ole Tartus. Viimaks on mehel vaja minna hambaarsti juurde Veski tänavasse ja ta küsib, et kus see tänav on. Miilits vastab, et ka säärast tänavat ei ole Tartus. Siis läheb maamees kurvaks ja ütleb, et kahjuks on ta asjata Tartu sõitnud, et neid tänavaid ei ole, kuhu tal oli tarvis minna. Selle peale ütleb miilits, et on küll, aga neil on nüüd uued nimed – Lai tänav on nüüd Mitšurini tänav, Kroonuaia tänav – Komsomoli ja Veski tänav on Burdenko tänav. Mees tänab ja hakkab minema, ei lähe aga neisse tänavaisse, vaid läheb ja istub Emajõe äärde. Miilits vaatab ja läheb varsti talle järele ning küsib, et miks ta ei lähe neisse tänavaisse, mille kohta andmeid päris, vaid siin istub. Mees vastab, et tahab siin natuke puhata ja vaadata, kuidas Volga oma laineid veeretab.
Asukoht teoses
lk 13–14
