Kohtasin kedagi Tartu tuttavat. Ta ütleb, sellest linnast ei ole palju endist järele jäänud. Elanikest arvatakse 2/3 olevat venelased. Nädalas võivat kohata vaid paari endist tuttavat. Inimesed, kes on veel jäänud ausateks eestlasteks, on nördinud ja masendatud olukorrast. Et nii palju on pettumusi olnud inimestel, ei julge nad enam midagi loota ega uskuda. Raadiosaadet „Ameerika Hääl“ ei saa linnas enam peaaegu kuulata. Nii kohutav segaja on peal, segaja, mis on üles seatud Tiigi tänavale ja mis näeb välja kui ämblikuvõrk. Seda reedavad suured lambid tulega. Peale selle on veel mitmeid lisasegajaid linna servas siin-seal. Need panevad raadiotele hirmsa müra peale.
Asukoht teoses
lk 166–167
