Ka linn ei pakkunud vähe vaatamisväärsusi oma kivist tänavate (neid nimetati „uulitsaiks“), ritta rivistatud majade ning paljude toredate poodidega, millede väljaehitud akendest oli lust ammuli suuga sisse vahtida. Ja oh seda tohutut mürinat, mida voorimeeste raudrehvidega troskad uulitsa munakividel sünnitasid, see pani hinge värisema!