Linn on muutunud. Selles banaalses tõdemuses kumiseb vanaks saanud mehe hõllandlik ülemtoon. Uued hooned ei lase enam tunda paiku, mida ta on harjunud oma noorusradadeks pidama. Tänavad on laiemad, inimesi ja autosid hirmpalju, kõik kohad kära täis. Ainult vanalinnas ja Toomemäel tunneb ta linna ära, maamärkidena seisavad ka mõned sillad ja kirikud. Kõik muu aga – pole enam see.