Minu Eesti. 3. Mis juhtus? Tähtvere asus teisel...

Tähtvere asus teisel künkal väljaspool kesklinna. Linnaosas leidus pärast sõda ehitatud suuri, siledaks krohvitud ning suurte akende ja rõdudega maju. Mõnikord trehvas nägema ka maju, mille ümmargused, illuminaatorit meenutavad aknad andsid hoonele kai külge köidetud reisilaeva välimuse.
Mõnedel suurematel Tähtvere majadel oli suur hästi hoolitsetud aed ning majad ise olid värvitud meeldivat värvi. Leidus aga ka halle maju, mille ümber kasvasid kummituslikud puud. Kui me juhtusime mõnest sellisest mööda jalutama, meenutas Epp mulle, et enamikule õppejõududele makstakse viletsasti ja nad ei saa endale maja remonti lubada.

Tähtvere tänavavõrk oli planeeritud ning tänavad suuremalt jaolt puhtad. Nimed olid neile pandud 19. sajandi rahvusliku ärkamisaja tuntud tegelaste järgi. /---/

Otse läbi Tähtvere kulges Taara puiestee, mis oli nime saanud eestlaste paganliku jumala Taara järgi, kes arvatakse olevat olnud midagi viikingite Thori taolist. Hiie tänav oli nime saanud eestlaste ristiusueelse ajastu pühade metsade järgi. Vikerkaare tänav kandis sellist nime, kuna oli kaarjas nagu vikerkaar. Sel tänaval oli lihtne ära eksida, kuna mööda seda vikerkaart edasi astudes jõudsid tagasi peaaegu samasse kohta.

Suurem osa Tähtvere maju oli ahjuküttega ja nende juurde olid ehitatud pikad puukuurid.

Teosest