Kaks koera ja põgenenud hull. Juba 1. veebruari...

Juba 1. veebruari pärastlõunal nägid tartlased tänavail patrullimas UAZ-tüüpi militaarmaastureid. Tartu miilits, parteiaktiiv ja rahvamalev olid saanud käsu olla valmis järgmise päeva sündmusteks. Tallinnast oli kohale toodud 100–150 miilitsapataljonlast, peale selle jalutasid linna peal kohalikud miilitsad, korravalvurite koerad ja KGB provokaatorid. /---/

Näiteks oli meil vabariigi peale ainult neli koera ja need olid mõeldud kurjategijate jälitamiseks nn kuumadel jälgedel. Kusjuures Tartu miilitsal oli koeri vaid kaks, kellest üks alles kuuekuune. /---/

Tartus ei olnud postipatrullteenistust ja sinna tuli abijõudu anda. Teadsime, et midagi toimub, ning riiklik julgeolekukomitee oli neist asjust väga täpselt informeeritud. Oli teada, et püütakse lamenti lüüa ja tähelepandav olla. Tartu on õppiva noorsoo linn ja sealt võis oodata radikaalsemaid samme – eestvedajad oleksid hea meelega näinud, et toimuks vähemalt korralik madin. /---/

Kohalikest huligaansetest või rahvuslikult meelestatud noorukitest organiseerus jõuk ühe vaimuhaiglast põgenenud nooruki juhtimisel ning see hakkas mööda linna liikuma ja pudelite ning kividega loopima neid, kes ette juhtusid. /---/

Kell 19 suleti pääs ürituse toimumiskoha kvartalisse, ümbruskond oli täis miilitsaid ja julgeolekutöötajaid. Samal kellaajal pidi algama miiting ning sinna kogunenud suurele rahvahulgale selgitati, et koosolek peetakse Vanemuise ringauditooriumis. Mindi auditooriumi, mis sai puupüsti rahvast täis. /---/

Pärast koosolekut ootasid tänaval miilitsad, kilpide taha varjunud ja näoga rahva poole, kumminuiad käes. Osa noori läks koosoleku asemel Toomemäele ohvrikivi juurde. /---/

Veidi enne kella 22 kogunes rahvas raekoja platsile (ametliku nimega oli see kuni aastani 1990 Nõukogude väljak), kus lauldi isamaalisi laule. Sinna ilmusid ka miilitsad ning laulval rahval kästi laiali minna. Tol õhtul peeti Tartus kinni 25 inimest.