Mu koolitee Väike-Viljandi tänavalt üle Emajõe Fortuna tänavale oli liiga pikk, eriti varajastel hommikutundidel, kui teed talvel olid tuisanud ja umbsed, sügiseti ja kevadel aga tuli sumada üle jala ulatuvas poris. Nendel põhjustel igatsesin koolile lähemale. Igatahes oli see vanemate ees ettekäändeks, sest oma hingesügavuses häbenesingi Veerikul elamist. Suvel saingi vanematelt loa oma edaspidist elamist ise korraldada.