2. veebruaril, kui rühmitus MRP-AEG korraldas Tartu rahu aastapäeval miitingu, saatis Vaino rahumeelsete inimeste kallale kilpide ja kumminuiadega varustatud miilitsapataljoni üksused. Enne olid paljud miitingu korraldajad vahi alla võetud või Vene kroonusse kordusõppustele viidud. See oli esimene ja õnneks ka viimane okupatsioonivõimu perestroikaaegne katse rahvast jõuga maha suruda.
Mõte tähistada Tartu rahu aastapäeva avaliku väljaastumisega tekkis rühmitusel MRP-AEG 1987. aasta detsembris. /---/ Peietel Lagle Pareki kodus pakkus tulevane botaanikaprofessor Jaanus Paal välja siis idee korraldada meeleavaldus just Tartu rahu sõlmimise paigas, Vanemuise tn 35 asuva endise kohtumaja esisel väljakul, praeguse Jaan Poska gümnaasiumi juures. /---/
KGB-le seevastu tegid muret võimalikud tänavarahutused. Tartu rahu aastapäeva tähistamise paik asus otse Tartu KGB peakorteri naabruses ja mitmes Taga-Kaukaasia linnas oli just hiljuti rünnatud KGB-hooneid. Nüüd kardeti sama ka Tartus. /---/
Kuna Võru kogemus näitas, et kohalik miilits ei tule rahvamassi ohjeldamisega toime, toodi 2. veebruariks Tallinnast Tartusse miilitsapataljoni üksused väeosast nr 5460, kokku paarsada miilitsamundris sõjaväelast. Pääs meeleavalduspaika blokeeriti tuletõrjeautodega. Uudistajad hajusid seepeale kõnekoosolekutele, aga paarsada inimest jätkas MRP-AEG liikme Erik Udami eestvedamisel miitingut Toomemäel.
Kui noorukid Riia mäel demonstratsiooni korraldasid ja mööda Pälsoni tänavat (praegu Pepleri) Tartu rahu sõlmimise paiga poole hakkasid marssima, peksis miilits nad laiali, kasutades selleks ka koeri. Teine kokkupõrge oli Raekoja platsil, kust paarsada inimest jõuga minema aeti. Õnneks lõppes see rahva ja miilitsa ainus kokkupõrge veretult. /---/
Kollaste kilpidega miilitsaahelikud koos lõrisevate verekoertega oli ülikoolilinna tänavatel siiski nii ebaharilik ja võigas vaatepilt, et see sööbis rahva mällu üle aastate elavaks legendiks.
Asukoht teoses
lk 52–54
