Tutvudes Tartu Ülikooli ajalooga, õppisin austama ja imetlema mitmeid sellega seotud väljapaistvaid isikuid. Üheks neist oli 1802. a. taasavatud ülikooli esimene rektor George Frederic Parrot (1767 – 1852). See oli deemonliku energiaga legendaarne prantslane, kes tsaar Aleksander I käest välja võlutud finantside baasil ja oma kälimehe arhitekt Johann Wilhelm Krause abiga ehitas 8 aasta jooksul üles kogu TÜ hoonetekompleksi, millest rootsiaegse ülikooli ajal oli vaid unistatud. Tal oli rida originaalseid ideid (Toomemäe pargi, Rahvaste monumendi, Professorite instituudi rajamine jt.) ja teadusavastusi (osmoosi- ja galvaanikanähtuste selgitamine, meditsiinilise termomeetri loomine jms.) Kokkuvõttes võib Parrot’d pidada tartlaseks, kes on teinud ülikoolilinna heaks rohkem kui ükski teine selle linna kodanik. Kindlasti vääriks niisugune suurmees eraldi monumenti tema poolt kujundatud Toomemäel, sest praegu meenutavad teda seal vaid bareljeef Inglisillal ja tema poolt konstrueeritud pöördkuppel Tähetornis.
Asukoht teoses
