12, 13, 14 augustikuu päevad 1906. a. olid Tartus pidupäevad. Sinna sõites oli tunda veel nende päevade järelkaja. Pühitseti esimese eesti teatrimaja – „Vanemuise“ avamispäevi. Need olid Tõnissoni võidupäevad: Eesti rahvas oli kultuuriliselt jällegi suure sammu edasi jõudnud – oma kunsti templi ehitanud. See oli Tõnissoni teenus. /---/ Vana Dr. J. Hurt noomis noil päevil sugurahvast „oma paleustele truuks jääma, oma rahva kallimat vara, tema keelt, ausaid kombeid ja iseloomu alal hoidma.“ Jakob Tamm saatis pühenduse; Jakob Liiv – soneti; Anna Haava luuletas: „leekidest ja läbi tormist ning tuultest ning mustavaist murepilvist tõusis ja kerkis põrmust üks koda“ /---/ Karl Rumorile kui sotsiaaldemokraadile ei sobinud „Vanemuise“ „kodanlik teater“, ta nimetas „Vanemuise“ pidust osavõtjaid „krokodillideks“.
Dr. Peeter Hellat kui käremeelne ja Tõnissoni äge vastane leidis samuti, et „Vanemuise“ ettevõte ei pruugi veel edumärk olla, ning „kunsti ettekannetest rahva edu leida – pole küll põhjust“.
Asukoht teoses
lk 52
