Teisel kursusel olin ma juba Mariga ühes toas. Vahepeal olime toonasel Pälsoni, praegusel Pepleri tänaval valmis ehitanud uue filoloogide ühiselamu, mida kutsuti Päntriks. Hruštšovi ajal oli nimelt töökasvatus, kuna Hruštšov leidis, et pole õige, kui haritlaskond töölisklassist eemaldub. Kõik tudengid pidid suvel töötama ehitustel. Esimese kursuse suvel olingi Tartus ja ehitasin ühiselamut, millest sai Pänter. Me pidime olema nagu päris maalrid, ise segama krohvisegu ning tegema kõike muud. Krohv kippus küll laest alla tulema, sest me ei osanud täpselt doseerida kipsi, lupja, värvi ja kriiti. Aga lõpuks me suutsime selle segu panna pidama, nii et laed olid meie krohvitud.
Asukoht teoses
lk 68
