Teadsin Indrekut juba aastaid. 1982. aastal ülikooli astudes oli ta olnud minu kursuse rebane. Tarand sai üliõpilaskonnas kiirelt tuntuks, liitus Noor-Tartuga ja tõi sinna oma venna Kaarli koos selle sõpradega ehk gümnasistidega, nagu neid kutsusime. /---/
Indrek Tarandi õppimine ülikoolis ei kestnud seekord kaua. Jõululaupäeval 1982 pani ta koos kursusekaaslastega Tartus Raadi kalmistul Julius Kuperjanovi kalmule küünlaid, võeti julgeolekumeeste poolt kinni ja visati koos kaaslastega välja – teistele noortele hoiatuseks ühe vanema kursuse laastavast mõjust.
Asukoht teoses
lk 233–234
