Tartu, 1950-ndate lõpp. Ühel hilisel õhtutunnil saabub 17-aastane Eri Klas tantsuorkestri „Harvlek“ peole Kalevi tänava kultuurimajas, tulevases Sõbra Majas. Tsaariajal laskis poolakast kultuurimetseen ehitada selle maja Tartu vene seltskonna teatriks. Praegu teatakse seda üliõpilasmajana.
Pidu on juba täies hoos, kuid paistab, et Tallinna muusikakooli õpilasel on Tartus silmarõõm. Tüdrukutel on alt laienevad seelikud või veidi pikemad kleidid kui täna, poistel aga terava ninaga kingad ja kitsa säärega püksid.
Igatahes palub ka noormees võimalust lavale saada ja esitab seal pantomiimi, kuidas kirurg teeb iseendale pimesooleoperatsiooni. Saal naerab end kõveraks. /---/
Neil päevil, kui Agu Laisk saksofonimängijana alustab, on aktiivne džässielu Tartus taas tärkamas. Igor Graps juhatab suurt Tartu Ülikooli estraadiorkestrit, kus mängivad Agu sõbrad ja vahel esineb solistina Margarita Voites. Ülikooli aulas peetakse suuri tantsupidusid ja aastavahetusel on suur karneval. Ülikooli tiiva all tegutseb ka väiksem, kümneliikmeline tumesinistes ülikondades tantsuorkester „Harvlek“, mis annab kontserte Kalevi tänava kultuurimajas ehk Sõbra Majas. Ansambli õis on Klara Kotter („Nüüd kirsipuud õitsevad Kõikjal“, „Valentina“).
Solistina teeb kaasa tulevane akadeemik Hans Trass, kelle hittideks on „Volare“ ja „Old Man River“ ehk „Mississippi“. Tromboonimängija Andres Vihalemm valdab hästi lugu „Buona Sera“. /---/
1957. aastal tunneb „Harvleki“ punt ennast nii kindlalt, et Uno Naissoo vaiksel heakskiidul alustatakse Tartu džässifestivalide korraldamist. Esimene neist tehakse Lõuna-Eesti estraadiorkestrite ülevaatuse nime all. Aastail 1958–1960 üritus laieneb ja kohale saabuvad juba ansamblid Leningradist, Moskvast ja Riiast, aga ka „Tartu-Tallinn“. 1958. aasta festivalil on kindlasti trummide taga ka Eri Klas, mainib muusikaajaloolane Valter Ojakäär, kes kasutab nimekuju „Tallinn-Tartu“.
Asukoht teoses
lk 26–27
