Küll aga sattusin kas 1969. aasta lõpul või 1970. algul kuulma üht raadiosaadet, milles Mati Unt koos teiste nooremate vaimuinimestega (kui ei eksi, siis olid ühiskirja autorite seas ka Kaplinski, Rummo, Vahing ja Hermaküla) protesteeris ägedalt inimväärikuse, aga ka linna väärika vaimu alandamise vastu Tartu tänavatel. Nimelt püüdvat komsomolipatrullid või mingid muud maruaktivistid tänavatel pikajuukselisi noormehi, et neil kas juuksuri juures või koguni kuskil komsomolistaabis soengud kääridega „normaalseks“ kärpida.
Asukoht teoses
lk 330
