Nõnda nägid Tartu linna kodanikud lõikusekuul kuud, mis ep olnud seesarnane, nagu kuule ilma loomisest saadik on viisiks tehtud. Ja see kuu ep olnud ümmargune, vaid ta on ühtsoodu rutanud oma kasvamisega, kunni ta on paisunud nii laiaks nagu on üks harilik õllekatla põhi. Siis on ta äkki vajunud, nagu oleks tal mõte olnud maha langeda, aga säälsamas on ta suure jõuga üles karanud ning kõike ümbrust üpris kohutava valgusega valgustanud. Ja selles valguses on inimesed äkki näinud surnu pääd, kellel oli pitk ja kähar hius ning samasugune habe, ja sellele järgnes naise pää, silmad sügaval ning murelikult loori peidetud. Seda on ligi kakssada hinge vabisedes näinud Tartu linna Suurel Turul Raatuse ees seistes, nende hulgas palju hääkuulsusega ning nime poolest tuntud kodanikke.
Asukoht teoses
lk 420
