„Sõber elab Riia tänava nurgal. Kogu see ala oli miilitsaid täis, plastkilbid ja kumminuiad käes. Tõkke taga seisev rahvas võttis kätest kinni ja üritas läbi murda. Ühes kohas ahelik purunes, algas peksmine jalgade ja rusikatega.
Vanemuises oli koosolek. Trügisime sõbraga sinna. Kuulsin, kuidas Lagle Parek tegi ettepaneku mälestada leinaseisakuga Vabadussõjas langenuid. Keegi saalis röökis, et kõrilõikajaid ei ole vaja mälestada. Teine vastas, et kui noored mehed on surma saanud, siis tuleb neid ka mälestada. Enamik rahvast tõusis siiski püsti, osa aga mitte,” jutustas Virve.
Vanemuises oli koosolek. Trügisime sõbraga sinna. Kuulsin, kuidas Lagle Parek tegi ettepaneku mälestada leinaseisakuga Vabadussõjas langenuid. Keegi saalis röökis, et kõrilõikajaid ei ole vaja mälestada. Teine vastas, et kui noored mehed on surma saanud, siis tuleb neid ka mälestada. Enamik rahvast tõusis siiski püsti, osa aga mitte,” jutustas Virve.
Asukoht teoses
lk 255
