Ülejõe linnaosa jõepoolse piirkonna vanast hoonestusest on praegu alles vaid nn Katariina maja, mis ehitati 1789. aastal Narva, omaaegse Peterburi maantee äärde. Praegu linnamuuseumi käsutuses olev kaunis klassitsistlik aadlipalee ehitati Ropka mõisa omanikule parun Woldemar Conrad von Pistohlkorsile arhitekt Johann Heinrich Bartholomäus Waltheri projekti alusel. 19. sajandi lõpus trükiti seal ajalehte Postimees, 20. sajandi alguses andis aga Karl August Hermann seal välja eestikeelse entsüklopeedia esimese köite. Hoones asus vanasti ka linna pandimaja.
Katariina maja rajamise aegu eraldas Holmi saart Ülejõe linnaosast veel väike kanal.
/---/
Õige pea aeti aga kanal kinni ja Katariina maja ette tekkis lai Henningi plats. Seal seisid voorimehed, sest praeguse bensiinijaama kohal oli kaev hobuste jootmiseks ja vankrite pesemiseks. Viimased voorimehed lõpetasid Tartus töö 1950. aastate keskel.
Katariina majast mõnisada meetrit Narva mäe poole on maantee ääres säilinud 19. sajandi keskel ehitatud väike õigeusu Jüri kirik. Üheksakorruselised ülikooli ühiselamud kerkisid toonase Leningradi maantee äärde 1970. aastate alguses.
Praegune Narva maantee algus jõest kuni Raatuse tänavani kandis enne sõda Fortuuna nime (praegune Fortuuna tänav oli nõukogude ajal vahepeal Kalda tänav). Selle äärde ehitati 1938. aastaks Arnold Matteuse projekti järgi vanakraamiturg Passaaž. Väikeste poodidega kinnine tänav lammutati 1980. aastatel.
Atlantise suur hoone Emajõe kaldal ehitati 1969. aastal restorani-kohviku Kaunas hooneks (arhitekt Voldemar Herkel). Enne sõda asus seal Holmi tänav ja selle alguses jõe kaldal nurgatorniga kaunis ärihoone, kus oli vahepeal ka võõrastemaja Jakor (1905, arhitekt Rudolf von Engelhardt). 100 000. tartlase sünni puhul püstitatud Mare Mikoffi skulptuur avati seal 1977. aastal.
Asukoht teoses
lk 44
