Lood unustatud Tartust. Raekoja plats 1...

Raekoja plats 1 maja kerkis praeguse raekojaga samal ajal. 1784. aastal valminud hoonet on hiljem kahel korral laiendatud. Aastatel 1797–1888 asus seal apteek.

Raekoja plats 3 klassitsistlik aadlielamu ehitati 18. sajandi lõpul. Üks maja omanikest oli 19. sajandi teises pooles krahv E. von Mannteuffel juunior, kelle nime järgi kutsutakse seda maja vahel ka Mannteuffeli majaks. Teises maailmasõjas tugevasti kannatada saanud hoone on taastatud ligilähedasel kujul. Praegu asuvad seal linnavalitsuse osakonnad.

Raekoja plats 9 asunud pangahoone valmis 1938. aastal Arnold Matteuse projekti järgi vanema kivimaja ümberehitusena. Maja põles 1944. aastal, kuid taastati.

Raekoja plats 2 barokne nurgamaja ehitati vahetult pärast 1775. aasta suurtulekahju. Maja esikülge muudeti 1909. aastal. 1824. aastal avati seal Werneri kohvi- ja söögimaja. 19. sajandi teises pooles asus hoones trükikoda ja laenuraamatukogu.

Raekoja plats 4, praeguses Draakoni hotelli majas, asus enne viimast sõda söögisaal Koit, nõukogude ajal aga söökla Võit. Osaliselt kasutasid need söögikohad ka Raekoja plats 2 ruume.

Raekoja plats 6 seisab kunagine maamarssal von Ungern-Sternbergi aadlimaja, mis ehitati 1798. aastal. 1802. aastast kuulus see ülikoolile. Enne peahoone valmimist asusid seal ülikooli olulisemad auditooriumid ja nõukogu saal. Aastatel 1803–1830 elas hoones asuvas kümnetoalises korteris ülikooli raamatukogu juhataja professor Karl Morgenstern.

Raekoja plats 8 kaunis varaklassitsistlikus stiilis rikka välisdekooriga maja valmis 1786. aastal raekoja ehitusmeistri Johann Heinrich Bartholomäus Waltheri projekti järgi. Aastatel 1918–1925 elas seal kunstnik Konrad Mägi, kelle ateljeekool oli kunstikooli Pallas eelkäija.

Raekoja plats 12 asub kolmekorruseline, Tartu üks esinduslikumaid klassitsistlikke elamuid, mis ehitati 1810. aastatel ehitusmeister Johann Nicolaus Friedrich Lange projekti järgi. Hiljem on hoones asunud pangad, praegu linnavalitsuse osakonnad.

Raekoja plats 16 uhke aadlimaja valmis 1804. aastal projektivariandi järgi, mille oli tõenäoliselt teinud Johann Wilhelm Krause ülikooli peahoone jaoks. Alates 1895. aastast asus selles hoones kaupmehi ühendav suurgild. Alates 1925. aastast oli majas Eesti Pank ja suurärimeeste klubi Sinimandria. Nõukogude ajal tegutses seal kino Varia ja ametiühingute kultuurimaja koos Eduard Vilde nimelise Tartu rahvateatriga. Raekoja plats 18 ehitati keskaegse linnamüüri äärde pärast 1793. aastat. Maja jõepoolne külg toetub kindlalt alusele. Sellest on tingitud ka maja viltuvajumine, mistõttu kutsuvad tartlased seda hoonet viltuseks majaks. Nõukogude ajal enne restaureerimistöid toetus maja raudvaiadega kõrvalhoonele. Majas on välja pandud Tartu kunstimuuseumi näitused eesti kunstist. Hoonet nimetatakse ka Barclay majaks, sest seal on elanud vürstinna Barclay, kes ostis hoone 1819. aastal pärast oma mehe väejuhi Barclay de Tolly surma. Alates 1879. aastast asus majas pikka aega apteek, 20. sajandi alguses töötas seal apteekrina kirjanik Oskar Luts.

Raekoja plats 20 on 19. sajandil neorenessanslikus stiilis ehitatud hoone, kus tegutses pank. Maja sai purustatud 1941. aasta juulis õhitud Kivisilla kividest, kuid taastati.

Teosest