Lood unustatud Tartust. Paari aasta eest...

Paari aasta eest märgiti Küüni tänava rekonstrueerimistööde käigus tänavasillutisele keskaegse Saunavärava ehk Piinatorni asukoht Poe tänava ristil. Maha sai märgitud ka oma pika sammasgaleriiga 19. sajandil Emajõe Ateenale nime kandnud kaubahoovi asukoht Poe ja Küüni tänava ääres.
/---/
Tartu kaubahoov püstitati Venemaal tol ajal levinud kaubahoovide /---/ eeskujul kindralkuberner Filippo Paulucci korraldusel aastatel 1816–1819.
/---/
Enne Teist maailmasõda kutsuti seda tuntud ärimehe poodide tõttu ka Jänese kaubamaja.
/---/
Kaubahoovi kõrval oli enne sõda voorimeeste peatuspaik. Selle vastu teisele poole Küüni tänavat püstitati 1849. aastal monument Barclay de Tollyle, Eestis elanud šoti verd Vene kindralile, kes vallutas 1814. aastal Pariisi.
/---/
Selle Riia tänavani ulatunud tänava kunagisest hoonestusest on alles vaid 1930. aastatel ehitatud funktsionalistlikus stiilis endine hüpoteegipanga hoone (Ülikooli 1). Promenaadi ja Vana (praeguse Ülikooli) tänava nurgamajal näitas enne sõda aega tartlaste seas tuntud Tillemanni kell. Toona asus piirkonnas palju väikeärisid ja võõrastemaju.
/---/
20. sajandi alguses asus seal Uueturu tänava ääres Tartu saksa soost kodanike seltsi Bürgermusse uhke maja koos suure aiaga. 1930. aastatel tegutses Bürgermusse hoones kino Laine, esimesel nõukogude aastal oli see aga Punaarmee maja.
/---/
Vana kaubamaja vastas praeguse Küüni, toona Aleksandri tänava ristil asus kuni 1944. aastani kino Apollo ilus funktsionalistlikus stiilis hoone (arhitekt Nikolai Kusmin).
Teosest
lk 147–153