Lihalik. Hommikul olid päiksekiired...

Hommikul olid päiksekiired mind üles ajanud ning lubasid, et päev, mis aknast paistis, tuleb suurepärane – seega mulle vastuvõetamatu. Leitsak. Suviselt tolmune linnaleitsak. Kapist vaatasid mulle vastu ainult pikad püksid, lodevad kampsunid ja maani seelikud. Aga nad ei saanud sellest aru, kui palju ma neid põlastan. Aknast vaatasid mulle vastu miniseelikud, kõrge kontsaga kingad ja nabapluusid, kõik äärmuslikud, ligitõmbavad elemendid, mida ma oma kibestumuses „kergeks ja primitiivseks“ tituleerisin.
Asukoht teoses