Kord võtsid Jaan ja Veiko Tartus napsi. Napsi saanud üsna palju ning sõbrad tundsid sundust väikese uinaku järele. Sobiv paik leiti raekoja eest purskkaevu kõrvalt.
Õnnis rahu laskus linnale, suveöö laotas oma sooja teki üle langenud kangelaste. Tuvid lendasid ligi ning puudutasid magavaid sõpru imestunult nokaga. Supilinna poolt sörkis kohale peni. Peni oli pulstunud ning räpane, kuid hea südamega. Ta vaatas magavat Jaani ning siis, äkilise härdushoo ajel, tõmbas tal keelega üle põse.
Asukoht teoses
lk 28
