Tartut nimetatakse Emajõe Ateenaks eelkõige kõrgkoolide tõttu ja iga Tartu õpetaja tundis ülikooli pedagoogikateadlasi: Heino Liimetsa, Aleksander Elangot, Inge Unti, Anti-Dea Metsat, Hillar Palametsa, Helga Kurmi, Juri Lotmani jt.
Võrreldes pealinnaga oli Tartu linn teistsugune: rahuliku elutempoga, kusjuures poliitiline ideoloogia pehmenes Tallinnast väljudes ja Tartusse jõudes. Kõrgeid haridustegelasi jõudis Tartusse suhteliselt harva. /---/
Tartu tudengite mässumeelsus mõjutas mõningal määral ka keskkooliõpilasi. Koolides andsid tooni arvukad intelligentide – ülikoolide õppejõudude, arstide, näitlejate, kunstnike, kirjanike, teadlaste – peredest pärit lapsed. /---/
Suure osa Tartu Vene õppekoolide õpilastest moodustasid linnas paiknevate vene ohvitseride järeltulijad. Nelja vene õppekeelega kooli omavaheline suhtlemine eestikeelsete koolidega oli tagasihoidlik. /---/
Kuigi linna ehitati tervelt seitse uut koolihoonet, toimus õppetöö kahes vahetuses ja 10. Keskkoolis koguni kolmes vahetuses.
Võrreldes pealinnaga oli Tartu linn teistsugune: rahuliku elutempoga, kusjuures poliitiline ideoloogia pehmenes Tallinnast väljudes ja Tartusse jõudes. Kõrgeid haridustegelasi jõudis Tartusse suhteliselt harva. /---/
Tartu tudengite mässumeelsus mõjutas mõningal määral ka keskkooliõpilasi. Koolides andsid tooni arvukad intelligentide – ülikoolide õppejõudude, arstide, näitlejate, kunstnike, kirjanike, teadlaste – peredest pärit lapsed. /---/
Suure osa Tartu Vene õppekoolide õpilastest moodustasid linnas paiknevate vene ohvitseride järeltulijad. Nelja vene õppekeelega kooli omavaheline suhtlemine eestikeelsete koolidega oli tagasihoidlik. /---/
Kuigi linna ehitati tervelt seitse uut koolihoonet, toimus õppetöö kahes vahetuses ja 10. Keskkoolis koguni kolmes vahetuses.
Asukoht teoses
lk 226–228
