Tartust sai ülikoolilinn uusaja künnisel. Pärast Liivimaa sattumist Rootsi riigi koosseisu asutasid rootslased 1630. a vastukaaluks jesuiitide koolile Tartusse protestantliku gümnaasiumi. Liivimaa esimese kindralkuberneri Johan Skytte algatusel ning kuningas Gustav Adolfi II toetusel muudeti gümnaasium peagi ülikooliks. 30. juunil 1632 kirjutas Gustav II Adolf Nürnbergi sõjaleeris alla ülikooli asutamise ürikule.
Tartu ülikool kujuneski XVII sajandil Balti provintside ja Soome üheks peamiseks hariduse, teaduse ja humanismiideede keskuseks. /---/
Tartus avati ülikool kuningas Karl XI käsul taas 1690. aastal. /---/
Väikese ja vaikse Tartu linna elus oli ülikooli taasavamine tõeline pööre. Tartus hoogustus ehitustegevus, elanike arv hakkas kiiresti kasvama. Tartu nimi kõlas üha enam Venemaal ja Lääne-Euroopas. Tartu ülikool muutus silmapaistvaks haridus-, teadus- ja kultuurikeskuseks, vahendajaks teaduse ja kultuurielu vahel kogu Euroopas. /---/
Klementi järglaseks rektori ametipostil sai sõjaveteran Arnold Koop (1922–1988, rektor 1970–1988), kes polnud küll teadlane, aga arendas see-eest jõuliselt ülikooli majanduslikku baasi.
Asukoht teoses
lk 21–23
