Tartlaste meenutusi ajas. 1789. aastal kolis...

1789. aastal kolis Grenzius oma trükikojaga Tartusse, kus ta alustas Dörptsche Zeitungi väljaandmist. Hiljem omandas Grenzius õiguse trükkida ka eestikeelseid raamatuid ning tõstis tänu oma energilisele tegutsemisele kirjastaja ja trükkijana Tartu raamatute kirjastamise alal esikohale Eestis. /---/

1848. aastal asutas Mattiesen uue trükikoja, liites oma ettevõttega Schünmanni leselt juba 1846. aastal renditud trükikoja. /---/

1939. aastal ostis trükikoja hoone osaühing Loodus. Aasta hiljem O/Ü K. Mattieseni Trükikoda natsionaliseeriti ja nimetati Eesti töölisliikumise tegelase Hans Heidemanni järgi temanimeliseks trükikojaks. /---/

Tartu Hans Heidemanni nimelise trükikoja tootmisüksused asusid Vallikraavi, Kastani, Ülikooli ning Rüütli tänaval.

/---/ 1996. a. avati Mattieseni trükikoja ajaloolistes ruumides Tartu ja ilmselt kogu Eesti omanäoliseim raamatukauplus. Trükikoda viis kogu oma tootmise üle endisesse Noor-Eesti trükikojahoonesse, millele 2003. a. valmis ruumikas juurdeehitus. /---/

Endises Greifi trükikoja hoones Kastani tänaval asutatud muuseum on seadnud endale eesmärgiks koguda, säilitada ja eksponeerida trükitööstusega seotud esemeid, anda edasi ajaloolist oskusteavet ja uurida läbi trükitööstuse arengu üldisi kultuuriloolisi suundumusi Eesti ajaloos. Lisaks ekspositsiooni korraldamisele on trükimuuseum tegev koostööprojektides Tartu kunstiõppeasutustega ja professionaalsete graafiliste kujundajatega, pakkudes keskkonda loominguliste ja harivate trükikunsti ning graafikaga seotud projektide teostamiseks.

Teosest