Tsaar Paul I, Läänemere provintside põhiseaduse taaslooja, lasi viimaks välismaal õppivad Eesti-, Liivi- ja Kuramaa üliõpilased poliitilistel põhjustel koju tagasi kutsuda ning asus 1798. aastal tõsiselt ülikooli taastama. Ta lasi kokku kutsuda provintside rüütelkonnanõukogud, et need ülikooli loomise üle aru peaksid. Aadlikud kogunesidki asja arutama ja alustasid raha korjamist. Ent kui siis luhtus Kuramaa aadlike soov teha Miitavist uus ülikoolilinn, astus suurem osa neist 1801. aastal tagasi ja kuulutas tehtud rahapakkumised kehtetuks.
Tsaar Paul I jättis küll 1801. aasta paastukuu 23. päeval eluga hüvasti, kuid tsaar Aleksander I kinnitas juba 1802. aasta näärikuu 5. päeval oma isa poolt kavandatud ülikooli tarbeks tehtud annetused. Nimelt annetas ta Tartu ülikoolile Toomemäe ja Maarja kiriku ning andis ülikooli peahoone ehituseks 125 000 rubla. /---/
Ülikooli loomise ametlikku aastapäeva pühitsetakse niisiis jõulukuu 12. päeval, kuid õpilaskond tähistab seda jürikuu 21. päeval. /---/
Aastatel 1803–1810 laienes ülikool tublisti, üksteise järel valmisid ülikooli raamatukogu (nagu me juba teame, asub see toomkiriku varemete ühes osas), kliinikum, anatoomikum, botaanikaaed ja suurepärane park Toomemäel. /---/
Ülikooli praegust suurepärast hoonet hakati impeeriumi varakambri rahadega ehitama 1829. aastal. Seda ehitist köetakse talvel nõnda, et ka kõrvalruumid, koridorid ja trepid on soojad kuni katusealuseni välja. Meyer tunnistas mulle, et Saksamaal ei suuda inimesed ettegi kujutada, kui hästi osatakse siinkandis ahjusid valmistada ja kütta, nii et puid kulub kõige selle juures võrdlemisi vähe. /---/
Tartu tähetorn sai üle Euroopa kuulsaks juba kaksiktähtede avastaja Wilhelm Struve ajal. 1839. aastast on Struve järeltulijaks Mädler, kelle kalendritriivi-alased vaatlused ja hüpoteesid on Tartu akadeemilist kuulsust ainult kasvatanud. Middendorf, Parrot, Fr. Schmidt ja Engelhardt on märkimist väärt geograafid, Karl Schmidt silmapaistev oma füsioloogia-alaste tööde poolest.
Asukoht teoses
lk 157–159
