Tartu võib õigusega uhkust tunda Toomele rajatud ja heas korras hoitud puiesteede üle. Kuna need asuvad linna kõige kõrgemas kohas, võib jalutaja imetleda mitte ainult ilusat muru ja kauneid puid, vaid ka linnale avanevat vaadet. Lisaks on eriline tõmbejõud suurepärase toomkiriku varemetel, mis lasevad oma kunagisest suurusest veel nii mõndagi aimata. Vaataja on silme ees avanevast pildist nõnda lummatud, otsekui näeks ta raudrüüdega kaetud ristirüütlite kujusid tõepoolest sammaste vahel vilksatamas. Müüride kohal kõrguva kirikuhoone veel säilinud osa on laotud punastest tellistest. Tellised on suured ja umbes kaks korda nii paksud kui praegused Pesti tellised. Vihm ja lumi, kuum ja külm on sajandeid räsinud sihvakaid võlvkaari, kuid need seisavad püsti tänaseni – juba see näitab, kuivõrd head peavad seesugused tellised olema.
Teispool Toomemäge, üleni eeslinna aedade varjus, asetseb ühel põiktänaval Meyerite maja. /---/
Meyeri aed paikneb küngastikul, üle aia asuvas majas veedab oma töörohke elu rahulikku loojangut Karl Ernst von Baer. /---/
Meyer on ülikoolis keeleteaduse peamine edendaja ja samaaegselt ka Õpetatud Eesti Seltsi praegune esimees. Selts ei kasuta ülikooli mitte ainult koosolekupaigana ning raamatukogu ja teiste kogude hoiukohana, vaid on oma tegevuse kaudu ka muul moel ülikooliga tihedasti seotud.
Teispool Toomemäge, üleni eeslinna aedade varjus, asetseb ühel põiktänaval Meyerite maja. /---/
Meyeri aed paikneb küngastikul, üle aia asuvas majas veedab oma töörohke elu rahulikku loojangut Karl Ernst von Baer. /---/
Meyer on ülikoolis keeleteaduse peamine edendaja ja samaaegselt ka Õpetatud Eesti Seltsi praegune esimees. Selts ei kasuta ülikooli mitte ainult koosolekupaigana ning raamatukogu ja teiste kogude hoiukohana, vaid on oma tegevuse kaudu ka muul moel ülikooliga tihedasti seotud.
Asukoht teoses
lk 155–156
