Asi oli selles, et Anton Starkopf oli Roodet just NKVDst välja rääkimas käinud. (Starkopf oli neil mõnel aastal enne 1949. aasta repressioone Tartu Kunstiinstituudi, s.o Pallase riismete rektor.) Roode oli nimelt Emajõe ääres häppeningi teinud (tolle aja keelepruugis lihtsalt pulli), oli kõrgemal murusel põndakul ujula taga alasti päikese käes seisnud ja kõval häälel prantsuse luulet lugenud. Verlaine’i näiteks – pikk treenitud poiss, endine leegionär, prantsuse keel Westholmi gümnaasiumist korralikult suus. /---/
Vastaskaldal aga suvitas kohaliku garnisoni perekond. Polkovnik saatis siis soldatid, pisikesed pilusilmad, Roodet arreteerima. Roode haaras neist kaks kaenlasse, hõikas „Tovarištši!” – ja kargas koos kandamiga vette. Nalja kui palju!
Asukoht teoses
lk 201
