Ma ei suutnud sel kaunil ööl veel kasarmute poole minna, kus asus mu tookordne kodu, tõusin pikkamööda Toomele, möödusin Tähetornist, sammusin üle Kuradisilla ning jõudsin Baeri samba juurde. Siin vaatasin kaua mu all laiuvatesse aedadesse, mis uppusid õites, vaatasin üle kallaste valgunud Emajõe vetele, mis kevadeöö sumedas hämaruses hõbetasid ja helkisid. Tuuled kandsid ümberkaudsete mõisade ja talude küntud põldude lõhnu, nii uimastavaid, nii joobnustavaid, et seda ei saa seletada ega kirjeldada.
Asukoht teoses
lk 19–20
