Ühisköögis ei võinud panni juurest sekundikski lahkuda, sest tagasi tulles ei olnud kartuleid, sibulaid ega panni. Ka duširuumid ja tualetid olid ühiselamus kõigile ühised. Saja-aastane hallitus seintel ja laes. Kraanid tilkusid, potid olid umbes ja kuna uksi ees ei olnud, hõljus rammus aroom üle kogu maja. Kõik oli ajalooline, ilus ja ühine.
Pälsoni ühiselamus peeti ka koridorifestivale. Tubadest ja tänavatelt tulid sajad inimesed kokku. Seisti ja sumiseti koridorides ja treppidel, istuti põrandal, joodi, tantsiti, lauldi, armuti, kakeldi, rasestuti, loodeti, pettuti ja unistati ilmhelgest tulevikust. Need peod olid nagu unenägu.
/---/
Toast 205 on aegade jooksul – kes tihemini, kes harvemini – läbi astunud kõik, kellel on üldse asja Eesti riigi ajalukku. Tuba 205 külastasid tulevased ministrid, parlamendiliikmed, diplomaadid, kõrged riigiametnikud, ajakirjanikud, filmirežissöörid, kirjanikud, tõlkijad, kunstnikud, Eesti kultuuri-, spordi-, äri- ja elutegelased. Ilma selle toata ei oleks nad need, kes nad on. Vahel astus läbi ka maailmakuulus maletaja. Istus, mõtles ja läks oma teed.
Asukoht teoses
lk 72–73
