Rahvalikumaid figuure Tartus oli kahtlemata Hugo Treffner oma silmapaistva välimusega ning pisut groteskse käitumisega. Teda tundis iga voorimees, majaomanik, poesell ning ametikandja, võib liialduseta öelda – iga täiskasvanud tartlane. Jala ei kõndinud ta peaaegu kunagi, vaid kihutas ringi kahehobuvoorimehega. Alles teda nähti raekojast väljuvat, kuid lähemal hetkel võis ta juba postijaamas kellegagi läbirääkimisi pidada või politseivalitsuses midagi nõuda, millegi vastu protestida. Mõne suurema äri ees laskis ta müüja välja kutsuda ja dikteeris troskast maha tulemata, millist kaupa talle saata – kähku, viivitamata, enne veel kui ta koju jõuab. Näo ja nime järgi tuttavaks jäänud õpilase kutsus käeviipega lähenema, pärides – kuhu ja milleks. Kui ühine tee, siis istugu troskasse. Temast kõneldes ei lükitud ta nime ette härrat ega direktorit: öeldi lihtsalt Treffner. Kui kuuldi Hugost kõneldavat, siis polnud kahtlust, et jutt on Hugo Treffnerist.
Asukoht teoses
lk 73
