Ühised ühiskonnateaduslikud huvid, tihe omavaheline suhtlemine, sagedased kohtumised mitmesugustel kõnekoosolekutel ja õhtutel viisid sajandivahetusel Tartus kolme kooli, Aleksandri gümnaasiumi, reaalkooli ja Treffneri gümnaasiumi umbes 25–30-liikmelise õpilaste grupi salaühingu Külvaja loomiseni.
Külvaja pidas oma koosolekuid kord nädalas, need algasid ettekandega ja jätkusid diskussiooniga. Koosolekuid peeti väikses ühetoalises majakeses, mis oli üüritud kokkupandud taskurahast. A. Rei on rõhutanud, et need koosolekud „olid kindlasti suure tähtsusega meie vaimses arengus, aidates selgitada ja kinnitada meis alles käärivaid mõtteid ning kristalliseerida meie demokraatlikku vaimu“.
A. Rei elas 1901. aastal koos Gustav Suitsu ja mitme teise õppuriga Friedrich Libliku pansionaadis. „See oli Tartu sajandivahetuse õpilasnoorus, milles paljugi kääris ja kihas“, enam-vähem konspiratiivsete õpilasringide ja vaidluste „esimese suurusjärgu kinnistähed selleaegse noorsoo taeval olid Darwin, Marx, Nietzsche“, on iseloomustanud etnoloog, kirjanik ja publitsist Ilmar Talve. Tavapäraselt nimetatakse Külvaja liikmetena alati neid, kes saanud tuntuks. A. Rei on nimetanud Gustav Suitsu, Juhan Kukke, Jaan Hünersoni. „Ka Anton Hansen Tammsaare, kes tol ajal õppis Treffneri gümnaasiumis, kuulus Külvaja ringkonda, olles elavas läbikäimises selle mitmete liikmetega, eeskätt G. Suitsuga, kuigi ta temale omase tagasihoidlikkusega ei astunud vormiliselt ühingu liikmeks.“
Külvaja pidas oma koosolekuid kord nädalas, need algasid ettekandega ja jätkusid diskussiooniga. Koosolekuid peeti väikses ühetoalises majakeses, mis oli üüritud kokkupandud taskurahast. A. Rei on rõhutanud, et need koosolekud „olid kindlasti suure tähtsusega meie vaimses arengus, aidates selgitada ja kinnitada meis alles käärivaid mõtteid ning kristalliseerida meie demokraatlikku vaimu“.
A. Rei elas 1901. aastal koos Gustav Suitsu ja mitme teise õppuriga Friedrich Libliku pansionaadis. „See oli Tartu sajandivahetuse õpilasnoorus, milles paljugi kääris ja kihas“, enam-vähem konspiratiivsete õpilasringide ja vaidluste „esimese suurusjärgu kinnistähed selleaegse noorsoo taeval olid Darwin, Marx, Nietzsche“, on iseloomustanud etnoloog, kirjanik ja publitsist Ilmar Talve. Tavapäraselt nimetatakse Külvaja liikmetena alati neid, kes saanud tuntuks. A. Rei on nimetanud Gustav Suitsu, Juhan Kukke, Jaan Hünersoni. „Ka Anton Hansen Tammsaare, kes tol ajal õppis Treffneri gümnaasiumis, kuulus Külvaja ringkonda, olles elavas läbikäimises selle mitmete liikmetega, eeskätt G. Suitsuga, kuigi ta temale omase tagasihoidlikkusega ei astunud vormiliselt ühingu liikmeks.“
Asukoht teoses
