Eesti arvukate keskaegsete ehitiste seas kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda kaunistavad nii seest kui ka väljast skulptuurid, mis on valmistatud terrakotast – põletatud savist. Algselt on neid olnud paari tuhande ringi. /---/
Kivikiriku ehitamist on alustatud juba 13. sajandi lõpus, kuid valmimiseni kulus terve sajand. Ehitamise muutis keeruliseks Tartu all-linna soine pinnas, mistõttu kiriku vundamendid ehitati puitparvedele. Ehitusplaane muutis ka linna 1328. aastal laastanud tulekahju. /---/
Jaani kiriku uusaegses ajaloos on paraku esikohal hävingud. Tõsiselt sai kirik kannatada Põhjasõjas 1708. aastal, mil Tartust lahkuvad Vene väed õhkisid ja põletasid terve linna. Siis kaotas Jaani kirik oma kesklöövi ja altariruumi võlvid. /---/
Aga ikkagi – mida tähendavad kõik need sajad ja sajad pead ja figuurid ühes 14. sajandi teisel poolel valminud linnakirikus? Miks on just Kohtupäev niivõrd olulisel kohal? /---/
Tekib küsimus: kas pole tegemist omalaadse memoriaaliga? 1348. aastal tabas Euroopat Must Surm – katkulaine, mis tegi tohutut laastamistööd ka hansalinnades, samuti Pihkvas ja Novgorodis. Väheusutav, et Tartu jäi samal ajal nakkusvabaks oaasiks. Vahest püüdsid toonased tartlased siin omal moel seda vapustust meenutada?
Kivikiriku ehitamist on alustatud juba 13. sajandi lõpus, kuid valmimiseni kulus terve sajand. Ehitamise muutis keeruliseks Tartu all-linna soine pinnas, mistõttu kiriku vundamendid ehitati puitparvedele. Ehitusplaane muutis ka linna 1328. aastal laastanud tulekahju. /---/
Jaani kiriku uusaegses ajaloos on paraku esikohal hävingud. Tõsiselt sai kirik kannatada Põhjasõjas 1708. aastal, mil Tartust lahkuvad Vene väed õhkisid ja põletasid terve linna. Siis kaotas Jaani kirik oma kesklöövi ja altariruumi võlvid. /---/
Aga ikkagi – mida tähendavad kõik need sajad ja sajad pead ja figuurid ühes 14. sajandi teisel poolel valminud linnakirikus? Miks on just Kohtupäev niivõrd olulisel kohal? /---/
Tekib küsimus: kas pole tegemist omalaadse memoriaaliga? 1348. aastal tabas Euroopat Must Surm – katkulaine, mis tegi tohutut laastamistööd ka hansalinnades, samuti Pihkvas ja Novgorodis. Väheusutav, et Tartu jäi samal ajal nakkusvabaks oaasiks. Vahest püüdsid toonased tartlased siin omal moel seda vapustust meenutada?
Asukoht teoses
lk 48–49
