Korstendest kerkivad helesinised suitsud
taevasse, kuhu mujale.
Lapsest saati olen armastanud seda ainulaadset talvelõhna, mis levib linnas otsustavate miinuskraadide puhul. Selles on omajagu villaste käpikute ja Salvo-kelgu tunnet, aga kindlasti ka pimestavat päikest, kiiskavat lund, briketitahma ja söepuru. Viimast loobiti veel kümnekonna aasta eest kõnniteedele, kus nüüd troonivad liiv ja kruusapudi.
taevasse, kuhu mujale.
Lapsest saati olen armastanud seda ainulaadset talvelõhna, mis levib linnas otsustavate miinuskraadide puhul. Selles on omajagu villaste käpikute ja Salvo-kelgu tunnet, aga kindlasti ka pimestavat päikest, kiiskavat lund, briketitahma ja söepuru. Viimast loobiti veel kümnekonna aasta eest kõnniteedele, kus nüüd troonivad liiv ja kruusapudi.
Asukoht teoses
lk 22
