Kui õhtuseks esinemiseks oa raamatuid kokku korjasin, kuulsin kuidas Silver otsis kõikjalt suurt supipotti, ümisedes samal ajal uut laulu ja tümitades poolvalmis suuska, mida ta kasutab rütmipillina. Kuhu see pott võis jääda pomises Silver minust möödudes. /---/
Laval linnuteemalist luuletust lugedes torkas mulle äkitselt pähe üks häiriv mõte. Oo ei! Loodan, et see ei vasta tõele! Luuletus läks segi ja ma pidin üht salmi uuesti algama.
Mulle meenus, et millalgi peale jõule leidsid lapsed meie aiast mäe pealt surnud varese. Silver ei lubanud seda lindu ära visata, sest teadis rääkida, et Lõuna-Ameerika pärismaalased tegevat varesenokkadest haruldasi lõgisteid. Minu protestile vaatamata otsis ta tol korral mingit kaanega anumat, kuhu lind mõneks ajaks laagerduma panna. Mõtlesin, et ta teeb nalja, ja unustasin kogu selle loo ära.
Esinemast tulles põikasin kuuri tagant läbi. Puuriida varjus külmetas tõesti minu supipott, kaas kenasti peal. Raputain potti ja aimasin kaant poetamatagi, et mu kahtlused vastavad tõele.
