Suvine Tartu – see on midagi nii erakordselt melanhoolset ja armast samal ajal. Välistudengid on koju sõitnud, kohalikud noored teenindavad baarides, ja nüüd on kesklinna tehtud mingisuguneautovabaduse teelõiguke, mille eesmärgist ei ole ma siiani aru saanud. Maarika ütles selle peale, et minu aju ei mõista enam lõbu, sest ma olen laboris patogeenide vahel oma aju ära mikroskopeerinud. /…/
„Raekoja platsil on K4rl1 kontsert ja õhtul on Mökus reiv. Ühesõnaga, viska see kittel nüüd pessu ja kobi kesklinna“, vadistas Maarika telefoni otsas.
Suvel ei kehtinud reeglid. Kontserte peeti esmaspäevast pühapäevani ja väliterrassid olid rahvast täis.
Asukoht teoses
lk 8
