õues paistab kuu
tulime mööda aleksandrit koju
sest kui raamatukogu kohvik kinni pandi
ei olnud mina veel oma tekstiga valmis
tuli minna pubisse istuma
seal tabas mind aga ränk masendus
sest kogu mu päevatöö oli olnud mõttetu
oleksin pidanud minema jalutama nagu soovitati
aga ei – istusin põikpäiselt pruunis humanitaarsaalis
akadeemiate lähistel kus ma harilikult kunagi ei istu
aga mis sa hädaga teed
statistika juures polnud ju kohta!
mis sellest enam rääkida
hoopis terve kodutee ei märganud me kuud
alles aleksandri tänava otsas lumevallide vahel
vasakut kätt ta kössitas linnatulede eest peidus –
see kahvatu kuuvalgus
Asukoht teoses
lk 36
