Teinud mitu ringi läbi Rüütli ja Promenaadi tänava, uudistanud küllastuseni säravaid vaateaknaid, inimeste ja sõidukite vilgast liiklemist, ta viimaks peatus Emajõe ääres, Uueturu tänava kohal. Ta kavatses sõita parvega üle jõe, et saada jälle kord pää meeldivalt ringi käima ja pehmet tuult nii imelikult pakitsevate rindade alla.
Jõgi, mis äsja eneselt heitnud jääkatte, voogas tumedana ning salapärasena tihenevas hämaruses. Üksteise järele välgatas põlema tulesid majades ja tänavail, nende vastuhelgid langesid vette nagu veidrad hõõguvad putukad laiade ning pikkade sabadega.