Huvitavamaid sündmusi, mida teinekord võisin vaadelda tunni või kauemgi, toimus Emajõel. Oli veel aeg, millal teiselpool jõge, siinpoolsest Emajõe saunast ülevalpool oli lauavabrik, ettevõte, millist ma varem ei olnud mitte kusagil mujal näinud. Toormaterjal, palgid toimetati käitisesse mööda veeteed – vastuvoolu sikutasid parvesid reeglina põksuvate mootoritega suured lodjad, allavoolu tulid need vahel ka lihtsalt voolust kantutena, parvepoiss valvamas, et kaldasse kinni ei jookseks. Vabriku all käis jõel vilgas tegevus, tursked mehepojad pootshaakidega lammutasid parved koost ja juhtisid palgid ükshaaval kaldteele, mis viis need juba otseteed saagide hammaste alla, kus neist said lauad. Vahel kandis tuuleõhk üle jõe meeldivalt karget värskelt saetud okaspuulaudade lõhna.