Elviira on tudengineiu, kes teiste seast silma ei hakka
Ta usinalt teadmisi kogub otsekui veimevakka.
On parasjagu aktiivne. Või ütelda mõõdukalt loid?
Ei ole vastikult tark, kuid samas ei puudu tal oid.
Tas elab me rahva tarkus ja vendade leplik meel.
Jah, nii nagu teistel on temalgi mitmeid voorusi veel.
Kuid öösel, kui ühikas magab, Elviira see püsib virge,
ta keha valev ja sirge on äkki täis meeletut kirge.
Ta tõuseb ja ukse avab ning alasti ukseavas
siis seisab ja tundub, et täna tal tõesti on midagi kavas.
On koridor tühi ja kõle ja kuskil ei paugu uks
ja nõnda rahuneb viimaks Elviiragi südametuks.
Ta põlema paneb lambi ja lukustet ukse taga
kirjutab helli värsse haiglase õhinaga.
Asukoht teoses
