Ta saja-aastaseks (pluss-miinus viis) võib saada,
kuid ikka veel ta loeb dissertatsioone.
Ta salajaseks armastuseks oli Soome,
kuid eluaegseks muutus raamatuisse vaade.
Ta mälu edestada suudaks raale,
ta hindab kõrgelt karskusideaale,
aeg-ajalt sõidab tema järsku maale,
et harida ka natukene maad.
Tast anekdoote, jutte, epigramme
on liikvel palju, aga taip ja anne
ei ole kasvatanud vilja. Teaduste nomaad
on rahul enesega, ainult vahel on tal kahju,
et ei saa kasvatada tiritamme.